Ajalugu
Audru ringrada asub Pärnu külje all Haapsalu maantee ääres Audru vallas. Rada kasutati esmakordselt juba 1930ndate lõpus. Tol ajal tunti seda “Sauga Kolmnurk” nime all. Rada oli väga kiire, koosnedes kolmest sisuliselt sirgest lõigust mis moodustasid kokku üle 6km pika raja. Sellisel kujul kasutati rada kuni 60ndate lõpuni. 80ndatel plaaniti rada kinniseks võistlusrajaks ehitada aga asja sellest ei saanud. Rada võeti taas kastusse 90ndate alguses, kui kahe pika sirge vahele rajati uus, spetsiaalselt võidusõiduks mõeldud lõik. Uue raja pikkuseks sai 3.6 km ja seal peeti Balti ja Soome meistrivõistluste etappe. Rada tehti uuesti ümber sajandivahetuse alguses, et üldkasutatavate teede osa vähendada. Tänapäevase konfiguratsiooni pikkuseks on 2.2 km. Kehtiva detailplaneeringu kohaselt ehitatakse ringrajale juurde 1, 1 km pikkune lõik.
Väljalõige Maa-ameti kaardiserverist: Kaart 1, Kaart 2
Rajaskeem: Pilt
Audruringi geograafilised koordinaadid: 58kraadi 24′ 22”N 24kraadi 27′ 8”E
Rajasõidu juhend (autor Tarmo Sulger)
Stardijärgne kurv. Kurv on avanev, st. võib varem sisse pöörata. Kurvi lõpuosa on lai, aga rajaääriseid, kust vajadusel lisatuge võtta, ei ole. T’avaliselt sõidetakse seda III käiguga, kurvi kiirus võib olla 100+ km/h juures.
Tiigikurv. Enne Tiigikurvi on oluline sirgelt pidurdada, ehk see väike nurk enne kurvi tuleb sirgeks sõita. Tavaline viga, mida selles kurvis tehakse, on hiline sissekeeramine: kui parempoolsed rattad rajaääre betoonile pihta ei saa, oledki liiga hilja sisse keeranud. Väljumisel ei maksa gaasiga üle pingutada, kurv on pigem ahenev ja liigne kurvikiirus võib põllule viia. Kurvikiirus on alla 100 km/h ehk II või III käik sõltuvalt ülekandearvudest.
S-kurv. Erinevalt väikesest rajast on suure raja puhul tähtis Tiigikurvist väljudes kohe õigele poole (st. paremale äärde) rada saada, ehk tegelikult sirget osa Tiigikurvi ja S-kurvi vahele ei tule. Punane täpike on koht, kus vasakkurvist paremkurviks üle võiks minna (lühikese rajatutvustuses see koht, kus “esimene kurv tuleb enne teist ära teha”). Arvestama peab sellega, et Tiigikurvi läbimise kiirus on suurem, kui väikeselt rajalt tulles, niisiis saabub auto S-kurvi suurema hooga, kui väikese raja puhul.
Uued kurvid. Sõidetakse nagu väikese ringi puhul, välja arvatud väljumine. Kuna shikaani asukoha mõtleme alles kohapeal välja, siis võib kurvi lõppedes olla juba vaja pidurdada shikaani läbimiseks.
Kiire kurv. Kiire kurvi läbimine on täppisteadus. On ÜKS õige koht, kust sellesse kurvi sisse keerata. Arvestama peab ka sellega, et väljumine on ebatasane (pikivaod) ja negatiivsele teekaldele, mis tahab auto tagaosa libisema viia just kurvi lõpus.
Stardieelne kurv. Mahapidurdus on soovitav teha mitte raja paremas ääres vaid pikivagude põhjas, seega peaks auto paiknema umbes nii, nagu tavaliselt maanteel sõites. Kurv on tugeva viraaziga: kui kurvi algusosas on tunne, et lenduminek on garanteeritud, siis keskosa ja tõusev lõpuosa püüavad sind jälle “kinni”. Päris lõpus, kurvist väljudes on ebatasasused, nii et päris viimaste sentimeetrite peale pole ka mõtet loota. Kurvi kiirus on 100 km/h juures ja üldjuhul III käiguga läbitav.
Kõikide kurvide kohta (eriti algajatele) kehtib kuldreegel: aeglaselt sisse ja kiiresti välja. Kurvid, mis suurel rajal läbitakse 100 km/h kiirusega nõuavad tugevat vedu nii kurvis sees olles kui väljudes.